Klaasmold on klaasitööstuse tööstusprobleem. Igal kevadel ja suvel kõrge temperatuuri ja kõrge õhuniiskuse tõttu klaasmold jõuab tippperioodi. Seega, kuidas teha head tööd klaasi vältimiselmold on saanud paljude klaasifirmade esmaseks ülesandeks.
Miks klaas hallitab? Peame rääkima klaasi koostisest
Igapäevaelus kasutatav klaas on enamasti valmistatud kvartsliivast (SiO2), sooda (Na2CO3), lubjakivist (CaCO3) ja päevakivist, mille hulgas on SiO2 (umbes 72 protsenti), Na2O (umbes 15 protsenti) ja CaO (sisaldus). umbes 9 protsenti), nn-nn sooda--lubjaklaas, kasutatakse selle madala hinna tõttu laialdaselt. Uuringute kohaselt liiguvad sooda-lubjaklaasi lõõmutamise käigus leeliseioonid klaasi pinnale, muutes ioonide -vahetuse klaasi pinnal lihtsaks; näiteks võib pinnal olev klaasjas Sio2 hüdrolüüsida. Seega, kui sooda-lubjaklaasi hoitakse niiskes keskkonnas, adsorbeerub vesi või niiskus klaasi pinnale ja hajub järk-järgult klaasi. Süsinikhape (H2CO3), mille moodustavad (H2O) ja süsinikdioksiid (CO2), toodab ortosänihapet (H4SiO4), mis on süsihappest nõrgem. Kui küllastunud ortosänihappe (H4SiO4) lahust asetatakse pikaks ajaks, tekivad piimvalge värvusega amorfsed ränidioksiidi (SiO2) sademed, mis ilmuvad kolloidsete osakeste, sademena või geelidena.
Klaas Mold on üldiselt jagatud viieks etapiks
1. Esialgu adsorbeeritakse vesi või niiskus klaasi pinnale.
2. Seejärel hajub vesi või niiskus klaasi.
3. Pinnakihis lahustuvad silikaadid hüdrolüüsitakse ja hävivad. Esimene on see, et naatriumsilikaat ja kaaliumsilikaat hüdrolüüsitakse ja hävitatakse. Tekib seebikivi (NaOH) ja eraldub SiO2.
4. Eraldatud SiO2 moodustab silikageeli, mis moodustab klaasi pinnale kaitsekile, mis hoiab ära edasise erosiooni.
5. Hüdrolüüsil tekkiv seebikivi reageerib õhus oleva süsihappegaasiga, moodustades naatriumkarbonaadi, mis koguneb klaasi pinnale, moodustades pinnakihis lahustuvad soolad. Tugeva hügroskoopsuse tõttu imab see vett ja vedeldab ning lõpuks moodustab väikesed leelisepiiskad. Kui ümbritsev temperatuur ja niiskus muutuvad, muutub ka nende tilkade kontsentratsioon. Kui kontsentreeritud leelisepiisad puutuvad klaasiga pikema aja jooksul kokku, võib želatiinne ränioksiidkile selles osaliselt lahustuda ning klaasi pinnale tekib tugev lokaalne erosioon ja tekivad laigud. See on valge leelise{1}}rikas ioonirühm, mis moodustub naatriumiioonide migratsioonil klaaskehast ja reaktsioonil õhuga. Skaneeriva elektronmikroskoobiga saab vaadelda valgeid osakesi.
